David Vseviov "Aja vaimud"

David Vseviovi "Aja vaimud" on kogumik tema ilmunud kirjutistest aastatel 1996-2009, sh artiklid ja esseed.

Lühidalt kirjanikust:

David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on Eesti ajaloolane ja akadeemik. Tal on doktorikraad kultuuriajaloos ning hetkel on professor Kunstiakadeemias. Avalikkuse ees olnud eelkõige raadiohäälena Vikerraadios, saates "Müstiline Venemaa". Päevalehtedes on ilmunud üsna arvukalt ka artikleid ja muid kirjutisi. Hiljuti nimetati ajaloolane Pressinõukogu liikmeks (mida see tähendab: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pressinoukogu-uus-liige-on-david-vseviov.d?id=29505461).

Teemad teoses:

1) päevakajalised teemad (ajaloolase pilguga)

"Mis asi on võidusammas?", "Sisejulgeolekust", "Eesti valib Lääne ja Ida vahel", "Miks USA sõdurid on nii ilusad?"

2) lood mõnest ajaloolisest sündmusest või enda kogemusest

"Holokaust pole juudid", "Kuidas sünnib ajalugu?", "Eesti kui ime"

3) raamatu- ja filmiarvustused

Kui vaadata kirjutisi kirjandile mõeldes, siis leiab sealt peaaegu igale teemale vastava arvamusloo. Mis aga mulle kõige rohkem meeldis, oli see kirg, millega on kirjeldatud ja arutletud ajaloo üle. Huvitav oli lugeda D. Vseviovi enda kogemustest õppejõuna ja püüdlustest avada tudengitele oma aine.

"Olen kutsunud mitte tormama punase tulega üle tee, vaid kasutama seda hetke meie kiires elus, seda rohelise tule ootust ajaloohuvi rahuldamiseks. Sel hetkel, kui ootad rohelist tuld, tuleb rahulikult seista, vaadata maju, mis on inimestel seljas, missuguseid kingi nad kannavad, millised uued reklaamid on ilmunud majade fassaadidele. Need on ju kõik ajastu märgid, sõnumid. See hetk, see aeg tuleb fikseerida. Minu eesmärk on tudengitele õpetada nägema aega, selle kulgu ning alles siis ajalugu."

Kirjandi teemad ja tsitaadid

Ühiskond ja inimene

"Ajaloos pole tegelikult sallivust olemas. Sallivus ja sallimatus on pigem paarismõisted. Absoluutne sallivus oleks äärmuslikus variandis - kui tõmmata paralleele loomariigiga - midagi sellist, kui jänes jookseks ise, ülimast tolerantsusest ajendatuna, hundile suhu." (EE 25.04.97)

"...ajalooteaduse igavene vastuolu. Selleks, et näha protsesse, peame neist eemalduma." (Ajalugu tuleb iga 25 aasta järel uuesti kirjutada, Postimees 20.11.98)

"Kui me arvame, et ajaloo õppetund seisneb sündmuste kordumises, siis see on ilmne eksitus. Sündmused ei kordu. Kuid korduvad inimeste meeleolud, soovunelmad ja lootused." (EPL 19.11.99)

"Seepärast kommunism ongi utoopia: üksikindiviid ei saa elada teadmisega, et kõik ülejäänud inimesed elavad samuti hästi." (EE 24.05.01)

"Ja veel tuleb meeles pidada, et hirm on haigus ja hirmu tekitaja on ise kõige tugevamini hirmust nakatunud." (intervjuus, rääkides hirmul baseeruvast ühiskonnast)

Eesti ja eestlus

"Kuid rahvusel pole iseenesest mingit omaette väärtust. Rahvus on nagu kest, mis tuleb täita sisuga. Ainult sisu muudab rahvuse väärtuseks." (EPL 16.02.08)

"Kuid riik ei sünni rahvata ja eesti rahvas on sündinud ainult tänu kultuurile. Ehk, kultuur ta sünnitas ja kultuur (variandis - selle hääbumine) ta ka hävitab." (Postimees 11.06.08)

Eetika, moraal, religioon

"Ega asjata ilmutanud üks 19. sajandi esimese veerandi Sankt-Peterburgi ajakirjanik, kirjutades linnatänavatele ilmunud gaasilaternatest, naiivset usku, et nende lampidega saabuva valgusega kaob kuritegelikkus igavesti minevikku. Sest tumedad teod on valguskartlikud." (Õpetajate Leht 30.01.09)

Võõrsõnad artiklis

Evi Arujärv "Kes vastutab Sõna eest?" (EPL 17.04.09)

Artiklis on 708 sõna, neist 99 võõrsõnad (kui arvestada sisse ka korduvad sõnad). Tekstis on 14% võõrsõnu.

Siin siis artiklis olnud võõrsõnad.

Absoluutne sõltumatu, piiramatu, tingimatu, vastand suhteline, relatiivne; täielik, täiuslik; igavene, hävimatu
(Eba)adekvaatne täiesti vastav, sisult kattev
Akadeemiline kõrgkooli v teadusasutusega seotud; traditsiooni järgiv, akademismile omane; teaduslik, kuivteoreetiline
Aktsepteerima vastuvõetavaks tunnistama, heaks kiitma; JUR, MAJ vekslit v arvet maksmiseks vastu võtma, aktsepti andma
Altruism valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus
Areen esinemis- v võitlusplats; ÜLEK tegevus- v võitlusväli. KEEM aromaatne süsivesinik
Artikkel arutlev kirjutis; MAJ toote- v kaubaliik; RMTP kirje; lõik, teksti osa, nt sõnaraamatus, rahvusvahelises lepingus; KEEL nimisõna laiendav lühisõna
Auto(park) sõidumasin
Blogipidaja (2 korda) internetipäeviku pidaja
(Esindus)demokraatia rahvavõim; sellel põhinev poliitilise korra ja sotsiaalsete suhete vorm
Demokraatlik (2 korda) demokraatial põhinev
Demoniseerima
Detailne üksikasjalik
Devalveeruma väärtuse kadumine nt rahal
Dramaatiline draamale omane; tugevaid elamusi väljendav, vapustav
Eliit (3 korda) paremik, valituim osa
Drastiline tugevasti mõjuv, rabav
Eufooria (2 korda) haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne; ÜLEK rõõmujoovastus nt tarbimiseufooria
Fikseerima kindlaks määrama; (kindlasse asendisse v olekusse) kinnistama; jäädvustama, registreerima; üksisilmi vaatama.
(Suur)firma (ettevõte); äri nimetus
Friik veidrik; hull, entusiast
(Tühi)fraas suhteliselt lõpetatud kõnelõik; sisutu väljend, sõnakõlks; muusikalise teema osa
Hierarhia allumissüsteem juhtimisel, ametiredel; liikide järjekindel jaotumus alaliikideks
Humanitaar ühiskonnateadustesse kuuluv, inimest käsitlev (vastand reaal-); inimsõbralik, heategevuslik
Idealist inimene, kellel on ideaalidel põhinev ellusuhtumine,( aatlemine; FILOS ideed, teadvust, vaimu primaarseks pidav suund)
Idealistlik ideaalidel põhinev
Identiteet (2 korda) teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes
Ideoloogia vaadete ja ideede süsteem
Idioot õrgamõistuslik inimene; tohman, tolvan (sõimusõnana)
Informatsioon teave
Informeerima teavitama, infot edastama
Infoühiskond infot ja kiiret infovahetust väärtustav ühiskond
Insitutsioon JUR ühiskondlik korraldus, tava v asutus
Instinkt vaist, loomusund
Interjöör siseruum, selle kujundus; PÕLLUM looma siseehitus
Internet suurima arvutivõrgu nimi
Internetiseeritud mingil kujul internetti üle viidud
Kollektiivne (3 korda) ühine, ühis-
Kollektiivsus tegevuse ja huvide poolest ühtekuuluv inimrühm
Konkurentsi(ühiskond) võistlus; MAJ turusuhetes osalejate omavaheline võistlus; BIOL olelusvõitlus
(Meelsus)kontroll kontrollimine; ARGI kontrollija, kontrolör; ei soovita tähenduses: võim, juhtimine, otsustusõigus
Kontrollima üle vaatama
Konverteerima MAJ: väärtpabereid ühest vääringust teise ümber arvestama; laenutingimusi muutma; INFO teisendama, muundama; TEHN konverteris töötlema
Legaalne seaduslik
Legaliseerimine seaduslikuks muutmine
Manipuleerima osavalt olukordi enda kasuks pöörama (halvamaiguline)
Markeerima tähistama, märgistama, märkima; rõhutama, esile tõstma; ei soovita tähenduses: margistama
Moraal kõlblus
Mütologiseerima müüdistama, müüdiks muutma
Mütoloogiline (2 korda) folkloorist pärinev, iidne
Opositsiooni(erakond) vastasrind, vastuseisjad; vastuseis, vastutegevus; ASTR vastasseis; KEEL vastandus
(Jõu)organisatsioon partei, ühing, selts vms
Pankrotistuma pankrotti jääma, minema
Paradiisi(tõotus) paradiisiaed, Eedeni aed; õndsate asupaik; õnnemaa
Paradoksaalne paradoksi meenutav (paradoks: näilikult mõistusvastane väide v nähtus)
Pedaal seade, millele jalaga surutakse
Pedaalivajutamine
Personaalne isikuline, isiku-, isiklik.
Poliitiline (4 korda)
Poliitik (3 korda)
Poliitika
Poliitmaastik
Poliittehnoloogia
President riigipea
Probleem (2 korda) uurimisülesanne; lahendust nõudev keerukas küsimus
Oli kasutatud: pseudoprobleem ja ellujäämisprobleem
Propageerima poolehoidjaid taotlevalt midagi selgitama v tutvustama
Psühholoogiline psühholoogiaga seotud; ARGI hingeeluline, psüühiline
Reaalne tõeline, tegelik; tegelikkust arvestav, teostatav
Reguleerima korraldama, korrastama, korda v õigeks seadma
Revolutsioon põhjalik muutus, ümberkujundus
Retoorika kõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne, ilusad sisutud sõnad
Skandaal pahandav, häbistav, kõmuline juhtum
Pseudoskandaal pseudo: vale-, eba-, võlts-
Signaal märk (märgu); märguanne
Sotsiaalne (2 korda) ühiskondlik, ühiskonna-
Spindoktorlus (3 korda)
Spinternet
Spioon salakuulaja
Tehnoloogiline tehnoloogiasse puutuv, tehnoloogiaga seotud; ei soovita tähenduses: tehniline
Tituleerima tiitliga nimetama
(Väärtus)süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum; korrakindel ülesehitus v järjestus

Muinsusvõimetus, kuid mitte lootusetu (Carl-Dag Lige, Sirp 28.11.08)

"Teadmatus on esmajärjekorras harimatus, alles siis ükskõiksus ja hoolimatus [kultuurmälestiste suhtes]"

"Meie noored haritud täiskasvanud on liialt kitsa maailmapildiga ning jäikade väärtuskategooriatega."

Aastatel 2006-2007 viis riigikontroll läbi auditi, mille käigus uuriti põhjalikult muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsel. Nad said kriitika osaliseks: "Riik ei ole teinud piisavalt, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet ning tagada kultuuripärandi säilimine." Kõige ohustatum on seejuures arhitektuurimälestiste alaliik. Autor tõi näite, kus üks ettevõtja tahtis lammutada Tallinna Lillepaviljoni - ühe Eesti olulisemaid modernistlikke ehitisi (mille projekteeris 1950. aastate lõpul Valve Pormeister).

Eesti riiklik muinsuskaitseline tegevus vajab kõigepealt ideoloogilist ja alles seejärel struktuurireformi. Peab sõnastama eesmärgi: kultuuripärandi säilitamine. Tulevikus peaks Muinsuskaitseamet olema läbipaistev ja eelkõige suunatud mälestiste omanike professionaalsele nõustamisele.

Kolmeks oluliseks aspektiks (et "säilitamise tegevus" toimiks) pidas Lige erasektori, riigi, aga ka hariduse rolli.

Olukorra parandamiseks oleks vaja nende kolme tõhusat tegevust. Erasektoripoolset loovust ja heatahtlikku tegevust ja Muinsuskaitse igakülgset toetust (mitte asjaajamise pidurdamist). Hariduse poole pealt on autori sõnul koolides liiga vähe filosoofia, religiooniõpetuse, kunsti- ja arhitektuuriajaloo tunde. Meie noored haritud täiskasvanud on liialt kitsa maailmapildiga ning jäikade väärtuskategooriatega. (Selline hoiak ei võimalda mõista globaalseid probleeme ning hinnata kultuurilist mitmekesisust)

Vanad korda tehtud hooned on ilusad ja kannavad endas mingit hõngu. Tahaks, et keegi need restaureeriks, just keegi, mitte mina. Ilmselt on hetkel tähtsamaid asju, millele oma tähelepanu suunata, kuid kuna muinsuskaitse tähtsaim eesmärk on/peaks olema kultuuripärandi säilitamine, siis paneksin ma selle kohustuse nende õlule.

Mis aga haridusse puutub, siis kuhu panna need lisatunnid? Kultuur on huvitav ja ma tahaksin sellest rohkem teada, aga kui ma koolist kell 3, 4 ja isegi 5 ära saan, ja pärast trenni kaheksaks koju jõuan, siis pole mul aega oma asjadega tegelemiseks. Õppimine ei lõpe pärast tundide lõppu ja ausalt öeldes tegeleksin ma hea meelega siis kultuuriga (lugedes, teatris käies), aga siis on mul jälle kooliasjad tegemata, sest oma uneaega ma küll ei loovuta.

Milleks Eestile väärtkirjandus? (Jüri Talvet, Sirp 21.11.08)

"Ma ei tea, mitmesse tuhandesse küünib Eestis sadu tuhandeid kroone maksvate uksusautode hulk, kuid paistab küll, et ei leidu ainsatki tuhandet mu kaasmaalast, kes raatsiks mõnekümne, saja või mõnesaja krooni eest hea raamatu endale või oma järeltulijale soetada."

"Väidame, et Internetist saame söönuks-joonuks ja et paberile trükitud raamatuid pole vajagi."

Autor kirjutab, et hommikuti raadios kuuleb ta, kuidas rahvusringhäälingu saatejuht refereerib tabloidlehtede teksti ja pakub välja , et selle asemel võiks ta ette kanda luulet. Samuti avaldab ta nördimust, et enam ei loeta nii palju, kuigi kirjandus avab vaimuilma. Lahenduseks pakub, et võiksid olla ajalehtedes "Raamatulisad" ja kirjandussaated ETV-s. Me ju võiksime olla sellised inimesed, kelle kohta üks tšehhi turist on öelnud: oi-jaa, eestlased on kõrge kultuuriga rahvas, kes loevad raamatuid rohkem kui loetakse kusagil mijal Euroopas.

Hea mõte, ma arvan, sest ma tahaks küll olla see "kõrge kultuuriga eestlane" ja isegi kui raamatud on kallid, võib alati raamatukokku minna. Tahaks ise öelda, et ma loen palju, aga kui peab kooliasju tegema, siis ma ei saa selle asemel raamatut lugeda.

Aega ei ole niisama, seda tuleb võtta. Mulle meeldis see lause interneti kohta ja ma võrdleksin seda tõesti söögi-joogiga. Kui kõht on tühi, kas käia kogu aeg külmakapi juures, et jälle midagi näksida või võtta pisut aega ja valmistada endale toitev roog. Isegi kui mina raamatuid ei raatsi osta, teeb seda õnneks mu ema ja ka mina saan "söönuks" kui ainult aega võtta.

Kas Kross oli viimane Suur Eestlane? (Raivo Suni, Sirp 31.10.08 lk 3)

Uutes oludes on üha raskem saavutada nii hiiglaslikku auditooriumi, nagu oli igapäevane asi aastakümneid tagasi.

Krossile on viidatud pealkirjas seetõttu, et Krossi näol lahkus viimane Suur Eestlane - seda nime väärisid ka Lennart Meri, Valdo Pant ja Paul Keres. Miks on õigus öelda, et viimane?

Kõigepealt, suureks muudab inimese rahva arvamus. "Rahvus on kujutlus, mis tekib nende inimeste, kes tajuvad end mingi ühtse nähtamatu kogukonna osana, peas ja südames." See (kogukonna)tunne tekib siis, kui on sarnased väärtused. Meedia on vahend nende sarnasuste leidmisel ja väärtuste kujundamisel.

Kui kunagi oli informatsioon midagi, mis jõudis kohale kord kuus, siis inimkonna arenguga seoses tekkis massimeedia, mis nüüd annab teavet ööpäevaringselt. Selle tekkimise ajal nägid aga võimuhimurid meedia suurt potentsiaali - võimalust rahvast kontrollida, sealhulgas ka kogukonnatunnetust luua ja suunata. Näidetena Nõukogude Liit, kes tahtis vormida homo soveticus´t, Saksamaal J. Goebbles, kes põletas Berliinis natsivastaste kirjanike raamatuid, soositi propagandafilme. Ka Eestis toimusid sellised üritused: 1934. aastal kui võimule tulis Päts, Laidoner ja Eenpalu, siis asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis käivitas rahvuslikke kampaaniaid (kodukaunistamine, raamatuaasta, nimede eestistamine), suleti ka ajalehti ja keelati võimude kritiseerimine.

Kui II maailmasõda lõppes, hakati rääkima sellest, millist ohtu kätkeb endas massidega manipuleerimine. Lahenduseks üritati töös hoida mitmeid ajalehti, mis esindasid erinevaid vaateid.

Siiski oli üks meedium, mis tootis kogukonnatunnetust - televisioon. Tavaliselt kujundasid rahva enesetaju 1-2 üleriigilist telekanalit. "See oli aeg, kus auditooriumi ja (rahvus)kogukonna vahele võis tõmmata võrdusmärgi." Aja möödudes tuli rohkem kanaleid, rohkem valikuvõimalusi ja see on toonud endaga kaasa vaatajaskonna killustumise. Näitena tõi autor: 1994. aasta sügisel kogus menukaim saade "Reisile sinuga" 554 000 vaatajat, tänases mõttes megaauditooriumiga "Tantsud tähtedega" esimest saadet vaatas 346 000 vaatajat ja poleks sel ajal esikuusikussegi mahtunud.

Erinevad inimesed vaatavad erinevaid saateid, kuulavad erinevaid raadiokanaleid ja loevad erinevaid lehti ning võib juhtuda, et neil ei ole ühist kõneainet, huve ja väärtusi. Seepärast on väga raske terve rahva meelest olla suurkuju. "Enam ei ole üldisi tõekspidamisi, mis oleksid kõigile ühtviisi veetlevad, enam ei ole kangelasi, kes kõnetavad kõiki, nagu see oli paarkümmend aastat tagasi.

"Kas Jaan Kross oli viimane Suur Eestlane? Võib-olla mitte, aga üks viimaseid küll," arvab autor ja pakub välja, kellel on võimalik saada suurteks: neil, kes a) on suureks saanud enne ühiskonna killustumist arvamuse mõttes või b) kel õnnestub luua sild mitmete väärtuskogukondade vahel.

Ma arvan, et autoril on õigus selle suhtes, et mõnede inimeste kangelased ei tähenda teistele nii palju, kuid kas meil on vaja üldse Suuri Eestlasi? Ilmselt küll - inimesed vajavad midagi, mille abil end identifitseerida, sümboleid, mille poole vaadates midagi erilist tunda. Lipp ja hümn on sümbolid, mida eestlased kalliks peavad, kuid suurkuju on keegi, kes esindab neid väärtusi, mida rahvas austab. Kui Eestlane suudab ühendada inimesi, siis on see hea, sest ühtne rahvas on tugev rahvas.

Arvan, et Jaan Kross ei ole viimane Suur Eestlane, sest kuni eestlastel on ühiseid väärtusi, siis leidub ka keegi, kes neid esindab ja selle poolest silma paistab.