Lühidalt kirjanikust:
David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on Eesti ajaloolane ja akadeemik. Tal on doktorikraad kultuuriajaloos ning hetkel on professor Kunstiakadeemias. Avalikkuse ees olnud eelkõige raadiohäälena Vikerraadios, saates "Müstiline Venemaa". Päevalehtedes on ilmunud üsna arvukalt ka artikleid ja muid kirjutisi. Hiljuti nimetati ajaloolane Pressinõukogu liikmeks (mida see tähendab: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pressinoukogu-uus-liige-on-david-vseviov.d?id=29505461).
Teemad teoses:
1) päevakajalised teemad (ajaloolase pilguga)
"Mis asi on võidusammas?", "Sisejulgeolekust", "Eesti valib Lääne ja Ida vahel", "Miks USA sõdurid on nii ilusad?"
2) lood mõnest ajaloolisest sündmusest või enda kogemusest
"Holokaust pole juudid", "Kuidas sünnib ajalugu?", "Eesti kui ime"
3) raamatu- ja filmiarvustused
Kui vaadata kirjutisi kirjandile mõeldes, siis leiab sealt peaaegu igale teemale vastava arvamusloo. Mis aga mulle kõige rohkem meeldis, oli see kirg, millega on kirjeldatud ja arutletud ajaloo üle. Huvitav oli lugeda D. Vseviovi enda kogemustest õppejõuna ja püüdlustest avada tudengitele oma aine.
"Olen kutsunud mitte tormama punase tulega üle tee, vaid kasutama seda hetke meie kiires elus, seda rohelise tule ootust ajaloohuvi rahuldamiseks. Sel hetkel, kui ootad rohelist tuld, tuleb rahulikult seista, vaadata maju, mis on inimestel seljas, missuguseid kingi nad kannavad, millised uued reklaamid on ilmunud majade fassaadidele. Need on ju kõik ajastu märgid, sõnumid. See hetk, see aeg tuleb fikseerida. Minu eesmärk on tudengitele õpetada nägema aega, selle kulgu ning alles siis ajalugu."
Kirjandi teemad ja tsitaadid
Ühiskond ja inimene
"Ajaloos pole tegelikult sallivust olemas. Sallivus ja sallimatus on pigem paarismõisted. Absoluutne sallivus oleks äärmuslikus variandis - kui tõmmata paralleele loomariigiga - midagi sellist, kui jänes jookseks ise, ülimast tolerantsusest ajendatuna, hundile suhu." (EE 25.04.97)
"...ajalooteaduse igavene vastuolu. Selleks, et näha protsesse, peame neist eemalduma." (Ajalugu tuleb iga 25 aasta järel uuesti kirjutada, Postimees 20.11.98)
"Kui me arvame, et ajaloo õppetund seisneb sündmuste kordumises, siis see on ilmne eksitus. Sündmused ei kordu. Kuid korduvad inimeste meeleolud, soovunelmad ja lootused." (EPL 19.11.99)
"Seepärast kommunism ongi utoopia: üksikindiviid ei saa elada teadmisega, et kõik ülejäänud inimesed elavad samuti hästi." (EE 24.05.01)
"Ja veel tuleb meeles pidada, et hirm on haigus ja hirmu tekitaja on ise kõige tugevamini hirmust nakatunud." (intervjuus, rääkides hirmul baseeruvast ühiskonnast)
Eesti ja eestlus
"Kuid rahvusel pole iseenesest mingit omaette väärtust. Rahvus on nagu kest, mis tuleb täita sisuga. Ainult sisu muudab rahvuse väärtuseks." (EPL 16.02.08)
"Kuid riik ei sünni rahvata ja eesti rahvas on sündinud ainult tänu kultuurile. Ehk, kultuur ta sünnitas ja kultuur (variandis - selle hääbumine) ta ka hävitab." (Postimees 11.06.08)
Eetika, moraal, religioon
"Ega asjata ilmutanud üks 19. sajandi esimese veerandi Sankt-Peterburgi ajakirjanik, kirjutades linnatänavatele ilmunud gaasilaternatest, naiivset usku, et nende lampidega saabuva valgusega kaob kuritegelikkus igavesti minevikku. Sest tumedad teod on valguskartlikud." (Õpetajate Leht 30.01.09)
