tag:blogger.com,1999:blog-46806866340689278912024-02-08T17:04:57.445+02:00kultuuri.....Evelinhttp://www.blogger.com/profile/14450665491751543597noreply@blogger.comBlogger5125tag:blogger.com,1999:blog-4680686634068927891.post-38881767816085145422010-04-08T21:06:00.006+03:002010-04-08T23:51:04.452+03:00David Vseviov "Aja vaimud"David Vseviovi "Aja vaimud" on kogumik tema ilmunud kirjutistest aastatel 1996-2009, sh artiklid ja esseed.<div><br /></div><div><b>Lühidalt kirjanikust:</b></div><div><br /></div><div>David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on Eesti ajaloolane ja akadeemik. Tal on doktorikraad kultuuriajaloos ning hetkel on professor Kunstiakadeemias. Avalikkuse ees olnud eelkõige raadiohäälena Vikerraadios, saates "Müstiline Venemaa". Päevalehtedes on ilmunud üsna arvukalt ka artikleid ja muid kirjutisi. Hiljuti nimetati ajaloolane Pressinõukogu liikmeks (mida see tähendab: <a href="http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pressinoukogu-uus-liige-on-david-vseviov.d?id=29505461">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pressinoukogu-uus-liige-on-david-vseviov.d?id=29505461</a>).</div><div><br /></div><div><b>Teemad teoses:</b></div><div> <span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>1) päevakajalised teemad (ajaloolase pilguga)</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span> "Mis asi on võidusammas?", "Sisejulgeolekust", "Eesti valib Lääne ja Ida vahel", "Miks<span class="Apple-style-span" style="white-space: pre;"> </span>USA sõdurid on nii ilusad?" </div><div><br /></div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>2) lood mõnest ajaloolisest sündmusest või enda kogemusest</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>"Holokaust pole juudid", "Kuidas sünnib ajalugu?", "Eesti kui ime" </div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span></div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>3) raamatu- ja filmiarvustused</div><div><br /></div><div>Kui vaadata kirjutisi kirjandile mõeldes, siis leiab sealt peaaegu igale teemale vastava arvamusloo. Mis aga mulle kõige rohkem meeldis, oli see kirg, millega on kirjeldatud ja arutletud ajaloo üle. Huvitav oli lugeda D. Vseviovi enda kogemustest õppejõuna ja püüdlustest avada tudengitele oma aine.</div><div><br /></div><div>"Olen kutsunud mitte tormama punase tulega üle tee, vaid kasutama seda hetke meie kiires elus, seda rohelise tule ootust ajaloohuvi rahuldamiseks. Sel hetkel, kui ootad rohelist tuld, tuleb rahulikult seista, vaadata maju, mis on inimestel seljas, missuguseid kingi nad kannavad, millised uued reklaamid on ilmunud majade fassaadidele. Need on ju kõik ajastu märgid, sõnumid. See hetk, see aeg tuleb fikseerida. Minu eesmärk on tudengitele õpetada nägema aega, selle kulgu ning alles siis ajalugu."</div><div><br /></div><div><b>Kirjandi teemad ja tsitaadid</b></div><div><br /></div><div><b>Ühiskond ja inimene</b></div><div><br /></div><div>"Ajaloos pole tegelikult sallivust olemas. Sallivus ja sallimatus on pigem paarismõisted. Absoluutne sallivus oleks äärmuslikus variandis - kui tõmmata paralleele loomariigiga - midagi sellist, kui jänes jookseks ise, ülimast tolerantsusest ajendatuna, hundile suhu." (EE 25.04.97)</div><div><br /></div><div>"...ajalooteaduse igavene vastuolu. Selleks, et näha protsesse, peame neist eemalduma." (Ajalugu tuleb iga 25 aasta järel uuesti kirjutada, Postimees 20.11.98)</div><div><br /></div><div>"Kui me arvame, et ajaloo õppetund seisneb sündmuste kordumises, siis see on ilmne eksitus. Sündmused ei kordu. Kuid korduvad inimeste meeleolud, soovunelmad ja lootused." (EPL 19.11.99)</div><div><br /></div><div>"Seepärast kommunism ongi utoopia: üksikindiviid ei saa elada teadmisega, et kõik ülejäänud inimesed elavad samuti hästi." (EE 24.05.01)</div><div><br /></div><div>"Ja veel tuleb meeles pidada, et hirm on haigus ja hirmu tekitaja on ise kõige tugevamini hirmust nakatunud." (intervjuus, rääkides hirmul baseeruvast ühiskonnast)</div><div><br /></div><div><b>Eesti ja eestlus</b></div><div><br /></div><div>"Kuid rahvusel pole iseenesest mingit omaette väärtust. Rahvus on nagu kest, mis tuleb täita sisuga. Ainult sisu muudab rahvuse väärtuseks." (EPL 16.02.08)</div><div><br /></div><div>"Kuid riik ei sünni rahvata ja eesti rahvas on sündinud ainult tänu kultuurile. Ehk, kultuur ta sünnitas ja kultuur (variandis - selle hääbumine) ta ka hävitab." (Postimees 11.06.08)</div><div><br /></div><div><b>Eetika, moraal, religioon</b></div><div><br /></div><div>"Ega asjata ilmutanud üks 19. sajandi esimese veerandi Sankt-Peterburgi ajakirjanik, kirjutades linnatänavatele ilmunud gaasilaternatest, naiivset usku, et nende lampidega saabuva valgusega kaob kuritegelikkus igavesti minevikku. Sest tumedad teod on valguskartlikud." (Õpetajate Leht 30.01.09)</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Evelinhttp://www.blogger.com/profile/14450665491751543597noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4680686634068927891.post-4691388461434075522009-04-21T00:31:00.003+03:002009-04-21T00:39:12.198+03:00Võõrsõnad artiklisEvi Arujärv "Kes vastutab Sõna eest?" (EPL 17.04.09)<br /><br />Artiklis on 708 sõna, neist 99 võõrsõnad (kui arvestada sisse ka korduvad sõnad). Tekstis on 14% võõrsõnu.<br /><br />Siin siis artiklis olnud võõrsõnad.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Absoluutne </span>sõltumatu, piiramatu, tingimatu, vastand suhteline, relatiivne; täielik, täiuslik; igavene, hävimatu<br />(Eba)<span style="font-weight: bold;">adekvaatne </span>täiesti vastav, sisult kattev<br /><span style="font-weight: bold;">Akadeemiline </span>kõrgkooli v teadusasutusega seotud; traditsiooni järgiv, akademismile omane; teaduslik, kuivteoreetiline<br /><span style="font-weight: bold;">Aktsepteerima </span>vastuvõetavaks tunnistama, heaks kiitma; JUR, MAJ vekslit v arvet maksmiseks vastu võtma, aktsepti andma<br /><span style="font-weight: bold;">Altruism </span>valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus<br /><span style="font-weight: bold;">Areen </span>esinemis- v võitlusplats; ÜLEK tegevus- v võitlusväli. KEEM aromaatne süsivesinik<br /><span style="font-weight: bold;">Artikkel </span>arutlev kirjutis; MAJ toote- v kaubaliik; RMTP kirje; lõik, teksti osa, nt sõnaraamatus, rahvusvahelises lepingus; KEEL nimisõna laiendav lühisõna<br /><span style="font-weight: bold;">Auto</span>(park) sõidumasin<br /><span style="font-weight: bold;">Blogipidaja </span>(2 korda) internetipäeviku pidaja<br />(Esindus)<span style="font-weight: bold;">demokraatia </span>rahvavõim; sellel põhinev poliitilise korra ja sotsiaalsete suhete vorm<br /><span style="font-weight: bold;">Demokraatlik </span>(2 korda) demokraatial põhinev<br /><span style="font-weight: bold;">Demoniseerima</span><br /><span style="font-weight: bold;">Detailne </span>üksikasjalik<br /><span style="font-weight: bold;">Devalveeruma </span>väärtuse kadumine nt rahal<br /><span style="font-weight: bold;">Dramaatiline </span>draamale omane; tugevaid elamusi väljendav, vapustav<br /><span style="font-weight: bold;">Eliit </span>(3 korda) paremik, valituim osa<br /><span style="font-weight: bold;">Drastiline </span>tugevasti mõjuv, rabav<br /><span style="font-weight: bold;">Eufooria </span>(2 korda) haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne; ÜLEK rõõmujoovastus nt tarbimiseufooria<br /><span style="font-weight: bold;">Fikseerima </span>kindlaks määrama; (kindlasse asendisse v olekusse) kinnistama; jäädvustama, registreerima; üksisilmi vaatama.<br />(Suur)<span style="font-weight: bold;">firma </span>(ettevõte); äri nimetus<br /><span style="font-weight: bold;">Friik </span>veidrik; hull, entusiast<br />(Tühi)<span style="font-weight: bold;">fraas </span>suhteliselt lõpetatud kõnelõik; sisutu väljend, sõnakõlks; muusikalise teema osa<br /><span style="font-weight: bold;">Hierarhia </span>allumissüsteem juhtimisel, ametiredel; liikide järjekindel jaotumus alaliikideks<br /><span style="font-weight: bold;">Humanitaar </span>ühiskonnateadustesse kuuluv, inimest käsitlev (vastand reaal-); inimsõbralik, heategevuslik<br /><span style="font-weight: bold;">Idealist </span>inimene, kellel on ideaalidel põhinev ellusuhtumine,( aatlemine; FILOS ideed, teadvust, vaimu primaarseks pidav suund)<br /><span style="font-weight: bold;">Idealistlik </span>ideaalidel põhinev<br /><span style="font-weight: bold;">Identiteet </span>(2 korda) teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes<br /><span style="font-weight: bold;">Ideoloogia </span>vaadete ja ideede süsteem<br /><span style="font-weight: bold;">Idioot </span>õrgamõistuslik inimene; tohman, tolvan (sõimusõnana)<br /><span style="font-weight: bold;">Informatsioon </span>teave<br /><span style="font-weight: bold;">Informeerima </span>teavitama, infot edastama<br /><span style="font-weight: bold;">Infoühiskond </span>infot ja kiiret infovahetust väärtustav ühiskond<br /><span style="font-weight: bold;">Insitutsioon </span>JUR ühiskondlik korraldus, tava v asutus<br /><span style="font-weight: bold;">Instinkt </span>vaist, loomusund<br /><span style="font-weight: bold;">Interjöör </span>siseruum, selle kujundus; PÕLLUM looma siseehitus<br /><span style="font-weight: bold;">Internet </span>suurima arvutivõrgu nimi<br /><span style="font-weight: bold;">Internetiseeritud </span>mingil kujul internetti üle viidud<br /><span style="font-weight: bold;">Kollektiivne </span>(3 korda) ühine, ühis-<br /><span style="font-weight: bold;">Kollektiivsus </span>tegevuse ja huvide poolest ühtekuuluv inimrühm<br /><span style="font-weight: bold;">Konkurentsi</span>(ühiskond) võistlus; MAJ turusuhetes osalejate omavaheline võistlus; BIOL olelusvõitlus<br />(Meelsus)<span style="font-weight: bold;">kontroll </span>kontrollimine; ARGI kontrollija, kontrolör; ei soovita tähenduses: võim, juhtimine, otsustusõigus<br /><span style="font-weight: bold;">Kontrollima </span>üle vaatama<br /><span style="font-weight: bold;">Konverteerima </span>MAJ: väärtpabereid ühest vääringust teise ümber arvestama; laenutingimusi muutma; INFO teisendama, muundama; TEHN konverteris töötlema<br /><span style="font-weight: bold;">Legaalne </span>seaduslik<br />Legaliseerimine seaduslikuks muutmine<br /><span style="font-weight: bold;">Manipuleerima </span>osavalt olukordi enda kasuks pöörama (halvamaiguline)<br /><span style="font-weight: bold;">Markeerima </span>tähistama, märgistama, märkima; rõhutama, esile tõstma; ei soovita tähenduses: margistama<br /><span style="font-weight: bold;">Moraal </span>kõlblus<br /><span style="font-weight: bold;">Mütologiseerima </span>müüdistama, müüdiks muutma<br /><span style="font-weight: bold;">Mütoloogiline </span>(2 korda) folkloorist pärinev, iidne<br /><span style="font-weight: bold;">Opositsiooni</span>(erakond)<span style="font-weight: bold;"> </span>vastasrind, vastuseisjad; vastuseis, vastutegevus; ASTR vastasseis; KEEL vastandus<br />(Jõu)<span style="font-weight: bold;">organisatsioon </span>partei, ühing, selts vms<br /><span style="font-weight: bold;">Pankrotistuma </span>pankrotti jääma, minema<br /><span style="font-weight: bold;">Paradiisi</span>(tõotus) paradiisiaed, Eedeni aed; õndsate asupaik; õnnemaa<br /><span style="font-weight: bold;">Paradoksaalne </span>paradoksi meenutav (paradoks: näilikult mõistusvastane väide v nähtus)<br /><span style="font-weight: bold;">Pedaal </span>seade, millele jalaga surutakse<br /><span style="font-weight: bold;">Pedaalivajutamine</span><br /><span style="font-weight: bold;">Personaalne </span>isikuline, isiku-, isiklik.<br /><span style="font-weight: bold;">Poliitiline </span>(4 korda)<br /><span style="font-weight: bold;">Poliitik </span>(3 korda)<br /><span style="font-weight: bold;">Poliitika </span><br /><span style="font-weight: bold;">Poliitmaastik</span><br /><span style="font-weight: bold;">Poliittehnoloogia</span><br /><span style="font-weight: bold;">President </span>riigipea<br /><span style="font-weight: bold;">Probleem </span>(2 korda) uurimisülesanne; lahendust nõudev keerukas küsimus<br /> Oli kasutatud: pseudoprobleem ja ellujäämisprobleem<br /><span style="font-weight: bold;">Propageerima </span>poolehoidjaid taotlevalt midagi selgitama v tutvustama<br /><span style="font-weight: bold;">Psühholoogiline </span>psühholoogiaga seotud; ARGI hingeeluline, psüühiline<br /><span style="font-weight: bold;">Reaalne </span>tõeline, tegelik; tegelikkust arvestav, teostatav<br /><span style="font-weight: bold;">Reguleerima </span>korraldama, korrastama, korda v õigeks seadma<br /><span style="font-weight: bold;">Revolutsioon </span>põhjalik muutus, ümberkujundus<br /><span style="font-weight: bold;">Retoorika </span>kõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne, ilusad sisutud sõnad<br /><span style="font-weight: bold;">Skandaal </span>pahandav, häbistav, kõmuline juhtum<br /><span style="font-weight: bold;">Pseudoskandaal </span>pseudo: vale-, eba-, võlts-<br /><span style="font-weight: bold;">Signaal </span>märk (märgu); märguanne<br /><span style="font-weight: bold;">Sotsiaalne </span>(2 korda) ühiskondlik, ühiskonna-<br /><span style="font-weight: bold;">Spindoktorlus </span>(3 korda)<br /><span style="font-weight: bold;">Spinternet</span><br /><span style="font-weight: bold;">Spioon </span>salakuulaja<br /><span style="font-weight: bold;">Tehnoloogiline </span>tehnoloogiasse puutuv, tehnoloogiaga seotud; ei soovita tähenduses: tehniline<br /><span style="font-weight: bold;">Tituleerima </span>tiitliga nimetama<br />(Väärtus)<span style="font-weight: bold;">süsteem </span>omavahel seotud objektide terviklik kogum; korrakindel ülesehitus v järjestusEvelinhttp://www.blogger.com/profile/14450665491751543597noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4680686634068927891.post-69881753524018162182008-12-06T09:51:00.007+02:002008-12-06T10:47:29.983+02:00Muinsusvõimetus, kuid mitte lootusetu (Carl-Dag Lige, Sirp 28.11.08)<em>"Teadmatus on esmajärjekorras harimatus, alles siis ükskõiksus ja hoolimatus [kultuurmälestiste suhtes]"</em><br /><em></em><br /><em>"Meie noored haritud täiskasvanud on liialt kitsa maailmapildiga ning jäikade väärtuskategooriatega."</em><br /><em></em><br />Aastatel 2006-2007 viis riigikontroll läbi auditi, mille käigus uuriti põhjalikult muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsel. Nad said kriitika osaliseks: "Riik ei ole teinud piisavalt, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet ning tagada kultuuripärandi säilimine." Kõige ohustatum on seejuures arhitektuurimälestiste alaliik. Autor tõi näite, kus üks ettevõtja tahtis lammutada Tallinna Lillepaviljoni - ühe Eesti olulisemaid modernistlikke ehitisi (mille projekteeris 1950. aastate lõpul Valve Pormeister).<br /><br />Eesti riiklik muinsuskaitseline tegevus vajab kõigepealt ideoloogilist ja alles seejärel struktuurireformi. Peab sõnastama eesmärgi: kultuuripärandi säilitamine. Tulevikus peaks Muinsuskaitseamet olema läbipaistev ja eelkõige suunatud mälestiste omanike professionaalsele nõustamisele.<br /><br /> Kolmeks oluliseks aspektiks (et "säilitamise tegevus" toimiks) pidas Lige erasektori, riigi, aga ka hariduse rolli.<br /><br />Olukorra parandamiseks oleks vaja nende kolme tõhusat tegevust. Erasektoripoolset loovust ja heatahtlikku tegevust ja Muinsuskaitse igakülgset toetust (mitte asjaajamise pidurdamist). Hariduse poole pealt on autori sõnul koolides liiga vähe filosoofia, religiooniõpetuse, kunsti- ja arhitektuuriajaloo tunde. Meie noored haritud täiskasvanud on liialt kitsa maailmapildiga ning jäikade väärtuskategooriatega. (Selline hoiak ei võimalda mõista globaalseid probleeme ning hinnata kultuurilist mitmekesisust)<br /><br /><span style="color:#000066;">Vanad korda tehtud hooned on ilusad ja kannavad endas mingit hõngu. Tahaks, et keegi need restaureeriks, just keegi, mitte mina. Ilmselt on hetkel tähtsamaid asju, millele oma tähelepanu suunata, kuid kuna muinsuskaitse tähtsaim eesmärk on/peaks olema kultuuripärandi säilitamine, siis paneksin ma selle kohustuse nende õlule.</span><br /><span style="color:#000066;"></span><br /><span style="color:#000066;">Mis aga haridusse puutub, siis kuhu panna need lisatunnid? Kultuur on huvitav ja ma tahaksin sellest rohkem teada, aga kui ma koolist kell 3, 4 ja isegi 5 ära saan, ja pärast trenni kaheksaks koju jõuan, siis pole mul aega oma asjadega tegelemiseks. Õppimine ei lõpe pärast tundide lõppu ja ausalt öeldes tegeleksin ma hea meelega siis kultuuriga (lugedes, teatris käies), aga siis on mul jälle kooliasjad tegemata, sest oma uneaega ma küll ei loovuta.</span>Evelinhttp://www.blogger.com/profile/14450665491751543597noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4680686634068927891.post-62637230462808965642008-11-26T12:30:00.002+02:002008-11-26T12:52:32.838+02:00Milleks Eestile väärtkirjandus? (Jüri Talvet, Sirp 21.11.08)<span style="font-style: italic;">"Ma ei tea, mitmesse tuhandesse küünib Eestis sadu tuhandeid kroone maksvate uksusautode hulk, kuid paistab küll, et ei leidu ainsatki tuhandet mu kaasmaalast, kes raatsiks mõnekümne, saja või mõnesaja krooni eest hea raamatu endale või oma järeltulijale soetada."<br /><br />"Väidame, et Internetist saame söönuks-joonuks ja et paberile trükitud raamatuid pole vajagi."<br /><br /></span>Autor kirjutab, et hommikuti raadios kuuleb ta, kuidas rahvusringhäälingu saatejuht refereerib tabloidlehtede teksti ja pakub välja , et selle asemel võiks ta ette kanda luulet. Samuti avaldab ta nördimust, et enam ei loeta nii palju, kuigi kirjandus avab vaimuilma. Lahenduseks pakub, et võiksid olla ajalehtedes "Raamatulisad" ja kirjandussaated ETV-s. Me ju võiksime olla sellised inimesed, kelle kohta üks tšehhi turist on öelnud: oi-jaa, eestlased on kõrge kultuuriga rahvas, kes loevad raamatuid rohkem kui loetakse kusagil mijal Euroopas.<br /><br /><span style="color: rgb(0, 0, 153);">Hea mõte, ma arvan, sest ma tahaks küll olla see "kõrge kultuuriga eestlane" ja isegi kui raamatud on kallid, võib alati raamatukokku minna. Tahaks ise öelda, et ma loen palju, aga kui peab kooliasju tegema, siis ma ei saa selle asemel raamatut</span><span style="color: rgb(0, 0, 153);"> lugeda</span><span style="color: rgb(0, 0, 153);">.<br /><br />Aega ei ole niisama, seda tuleb võtta. Mulle meeldis see lause interneti kohta ja ma võrdleksin seda tõesti söögi-joogiga. Kui kõht on tühi, kas käia kogu aeg külmakapi juures, et jälle midagi näksida või võtta pisut aega ja valmistada endale toitev roog. Isegi kui mina raamatuid ei raatsi osta, teeb seda õnneks mu ema ja ka mina saan "söönuks" kui ainult aega võtta.<br /></span><span style="font-style: italic;"></span>Evelinhttp://www.blogger.com/profile/14450665491751543597noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4680686634068927891.post-4585474849374601262008-11-06T22:33:00.000+02:002008-11-07T00:06:49.854+02:00Kas Kross oli viimane Suur Eestlane? (Raivo Suni, Sirp 31.10.08 lk 3)<span style="font-family: georgia;"><span style="font-style: italic;"> Uutes oludes on üha raskem saavutada nii hiiglaslikku auditooriumi, nagu oli igapäevane asi aastakümneid tagasi.<br /><br /></span>Krossile on viidatud pealkirjas seetõttu, et Krossi näol lahkus viimane Suur Eestlane - seda nime väärisid ka Lennart Meri, Valdo Pant ja Paul Keres. Miks on õigus öelda, et viimane?<br /><br />Kõigepealt, suureks muudab inimese rahva arvamus. "Rahvus on kujutlus, mis tekib nende inimeste, kes tajuvad end mingi ühtse nähtamatu kogukonna osana, peas ja südames." See (kogukonna)tunne tekib siis, kui on sarnased väärtused. Meedia on vahend nende sarnasuste leidmisel ja väärtuste kujundamisel.<br /><br />Kui kunagi oli informatsioon midagi, mis jõudis kohale kord kuus, siis inimkonna arenguga seoses tekkis massimeedia, mis nüüd annab teavet ööpäevaringselt. Selle tekkimise ajal nägid aga võimuhimurid meedia suurt potentsiaali - võimalust rahvast kontrollida, sealhulgas ka kogukonnatunnetust luua ja suunata. Näidetena Nõukogude Liit, kes tahtis vormida <span style="font-style: italic;">homo soveticus</span>´t, Saksamaal J. Goebbles, kes põletas Berliinis natsivastaste kirjanike raamatuid, soositi propagandafilme. Ka Eestis toimusid sellised üritused: 1934. aastal kui võimule tulis Päts, Laidoner ja Eenpalu, siis asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis käivitas rahvuslikke kampaaniaid (kodukaunistamine, raamatuaasta, nimede eestistamine), suleti ka ajalehti ja keelati võimude kritiseerimine.<br /><br />Kui II maailmasõda lõppes, hakati rääkima sellest, millist ohtu kätkeb endas massidega manipuleerimine. Lahenduseks üritati töös hoida mitmeid ajalehti, mis esindasid erinevaid vaateid.<br /><br />Siiski oli üks meedium, mis tootis kogukonnatunnetust - televisioon. Tavaliselt kujundasid rahva enesetaju 1-2 üleriigilist telekanalit. "See oli aeg, kus auditooriumi ja (rahvus)kogukonna vahele võis tõmmata võrdusmärgi." Aja möödudes tuli rohkem kanaleid, rohkem valikuvõimalusi ja see on toonud endaga kaasa vaatajaskonna killustumise. Näitena tõi autor: 1994. aasta sügisel kogus menukaim saade "Reisile sinuga" 554 000 vaatajat, tänases mõttes megaauditooriumiga "Tantsud tähtedega" esimest saadet vaatas 346 000 vaatajat ja poleks sel ajal esikuusikussegi mahtunud.<br /><br />Erinevad inimesed vaatavad erinevaid saateid, kuulavad erinevaid raadiokanaleid ja loevad erinevaid lehti ning võib juhtuda, et neil ei ole ühist kõneainet, huve ja väärtusi. Seepärast on väga raske terve rahva meelest olla suurkuju. "Enam ei ole üldisi tõekspidamisi, mis oleksid kõigile ühtviisi veetlevad, enam ei ole kangelasi, kes kõnetavad kõiki, nagu see oli paarkümmend aastat tagasi.<br /><br />"Kas Jaan Kross oli viimane Suur Eestlane? Võib-olla mitte, aga üks viimaseid küll," arvab autor ja pakub välja, kellel on võimalik saada suurteks: neil, kes a) on suureks saanud enne ühiskonna killustumist arvamuse mõttes või b) kel õnnestub luua sild mitmete väärtuskogukondade vahel.<br /><br /><span style="color: rgb(0, 0, 102);">Ma arvan, et autoril on õigus selle suhtes, et mõnede inimeste kangelased ei tähenda teistele nii palju, kuid kas meil on vaja üldse Suuri Eestlasi? Ilmselt küll - inimesed vajavad midagi, mille abil end identifitseerida, sümboleid, mille poole vaadates midagi erilist tunda. Lipp ja hümn on sümbolid, mida eestlased kalliks peavad, kuid suurkuju on keegi, kes esindab neid väärtusi, mida rahvas austab. Kui Eestlane suudab ühendada inimesi, siis on see hea, sest ühtne rahvas on tugev rahvas.<br /><br />Arvan, et Jaan Kross ei ole viimane Suur Eestlane, sest kuni eestlastel on ühiseid väärtusi, siis leidub ka keegi, kes neid esindab ja selle poolest silma paistab.<br /><br /></span><br /><span style="font-style: italic;"></span></span>Evelinhttp://www.blogger.com/profile/14450665491751543597noreply@blogger.com0