"Ma ei tea, mitmesse tuhandesse küünib Eestis sadu tuhandeid kroone maksvate uksusautode hulk, kuid paistab küll, et ei leidu ainsatki tuhandet mu kaasmaalast, kes raatsiks mõnekümne, saja või mõnesaja krooni eest hea raamatu endale või oma järeltulijale soetada."
"Väidame, et Internetist saame söönuks-joonuks ja et paberile trükitud raamatuid pole vajagi."
Autor kirjutab, et hommikuti raadios kuuleb ta, kuidas rahvusringhäälingu saatejuht refereerib tabloidlehtede teksti ja pakub välja , et selle asemel võiks ta ette kanda luulet. Samuti avaldab ta nördimust, et enam ei loeta nii palju, kuigi kirjandus avab vaimuilma. Lahenduseks pakub, et võiksid olla ajalehtedes "Raamatulisad" ja kirjandussaated ETV-s. Me ju võiksime olla sellised inimesed, kelle kohta üks tšehhi turist on öelnud: oi-jaa, eestlased on kõrge kultuuriga rahvas, kes loevad raamatuid rohkem kui loetakse kusagil mijal Euroopas.
Hea mõte, ma arvan, sest ma tahaks küll olla see "kõrge kultuuriga eestlane" ja isegi kui raamatud on kallid, võib alati raamatukokku minna. Tahaks ise öelda, et ma loen palju, aga kui peab kooliasju tegema, siis ma ei saa selle asemel raamatut lugeda.
Aega ei ole niisama, seda tuleb võtta. Mulle meeldis see lause interneti kohta ja ma võrdleksin seda tõesti söögi-joogiga. Kui kõht on tühi, kas käia kogu aeg külmakapi juures, et jälle midagi näksida või võtta pisut aega ja valmistada endale toitev roog. Isegi kui mina raamatuid ei raatsi osta, teeb seda õnneks mu ema ja ka mina saan "söönuks" kui ainult aega võtta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment